Multilingual Finnic – Language contact and change
<em>Multilingual Finnic – Language contact and change</em>. Uralica Helsingiensia 14. 494 s.
<span>This volume gathers together articles dealing with Finnic minority languages and language contacts. The first part presents topics focusing on phonology, morphology, morphosyntax, syntax as well as lexical relations. The second part of the book consists of non-peer-reviewed reports on archived and digital Finnic minority language materials as well as two field trip reports to Finnic-speaking or formerly Finnic-speaking areas. This collection is based on the work carried out during the project “Language change in multilingual Finnic”, funded by the Kone Foundation. Most articles are based on presentations given at a symposium organized at the XII International Congress for Finno-Ugric Studies in Oulu in August 2015.</span>
Sofia Björklöf & Santra Jantunen (eds)
Suomalais-Ugrilainen Seura
2019
Fyysinen nide, PDF
englanti, suomi
ISBN 978-952-7262-16-0 (fyysinen nide), ISBN 978-952-7262-17-7 (verkkoversio)
Multilingual Practices in Finno-Ugric Communities
<em>Multilingual Practices in Finno-Ugric Communities</em>. Uralica Helsingiensia 13. 326 s.
Finno-Ugric speech communities are experiencing profound transformations that produce an intriguing landscape of multilingualism and shifting interlingual dynamics. This volume provides a collection of papers that explore different aspects of multilingual practices in varying sociolinguistic profiles, ranging from contacts between state languages to minority-majority language relations. The articles pay special attention to code-switching, it's background and conswequences, forming a rich overview of the topic.
Outi Tánczos, Magdolna Kovács & Ulriikka Puura (toim.)
Suomalais-Ugrilainen Seura
2018
Fyysinen nide, PDF
Englanti
ISBN 978-952-7262-02-3 (fyysinen nide), 978-952-7262-03-0 (verkkoversio)
Peri orthotētos etymōn – Uusiutuva uralilainen etymologia
<em>Peri orthotētos etymōn. Uusiutuva uralilainen etymologia.</em> Uralica Helsingiensia 11. 488 p. ISBN 978-952-7262-04-7 (paperback), 978-952-7262-05-4 (online). 30 e.
Etymologia on aina ollut historiallis-vertailevan uralistiikan keskipisteessä. Viime vuosikymmeninä kiinnostus uralilaisten kielten sanaston historiaa kohtaan on entisestään lisääntynyt ja ala elää eräänlaista renessanssia. Monet perinteiset käsitykset uralilaisten kielten välisistä äännesuhteista, eri kantakieliin palautuvan sanaston määrästä ja kielihaarojen välisistä kontakteista on kyseenalaistettu ja uudelle etymologiselle tutkimukselle on tilausta. Teos sisältää etymologisia artikkeleita, jotka pureutuvat uralilaisen etymologian uusiin ja vanhoihin ongelmiin eri näkökulmista. <br /><br /> Teos on osa vuosina 2013–2018 Helsingin yliopistossa toteutettavaa, Koneen säätiön rahoittamaa hanketta <em>Periytyminen ja lainautuminen uralilaisten kielten historiassa</em>.
Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds)
Suomalais-Ugrilainen Seura
2018
Fyysinen nide, PDF
Suomi, English
ISBN 978-952-7262-04-7 (paperback), 978-952-7262-05-4 (online)
Personal name systems in Finnic and beyond
<em>Personal name systems in Finnic and beyond. </em>Uralica Helsingiensia 12. 381 p. ISBN 978-952-5667-90-5 (fyysinen nide), ISBN 978-952-5667-91-2 (PDF). 25 €.
This volume sheds light on personal name systems in various Finno-Ugrian languages. Special emphasis is placed on the reconstruction of name systems' historical strata and the cultural contacts reflected in personal names. Finnish, Veps, Karelian, Estonian, Saami, Mari and Hungarian names are under closer scrutiny.
Terhi Ainiala and Janne Saarikivi (toim.)
2017
Fyysinen nide, PDF
Mordvin languages in the field
<em>Mordvin languages in the field.</em> Uralica Helsingiensia 10. 2016. 378 p. 25 €. ISBN 978-952-5667-78-3 (paperback), ISBN 978-952-5667-83-7 (online).
This volume is one of the publications by the Helsinki Area & Language Studies initiative (HALS), a research community promoting culturally grounded language studies. The book is the result of a student field trip to the Republic of Mordovia in August 2013 and a subsequent seminar in November. The articles, both in English and Russian, deal with grammatical as well as sociolinguistic and cultural themes. Utilising a range of theoretical and methodological approaches, topics discussed include Mordvin dialectology, phonology, morphosyntax, sociolinguistics and folkloristics. The majority of the articles are based on first-hand data, primarily collected in the field. Combined, they provide a window onto the living multilingual community of Mordovia.
<p class="sus_teksti"><strong>Contents</strong></p>
<p class="sus_teksti">I<br /><strong>Нина Казаева</strong> (Мордовский государственный университет им. Н. П. Огарёва): Топонимия Дубенского района Республики Мордовия (на материале нескольких эрзянских сел)<br /><strong>Мерья Пиккарайнен</strong> (Хельсинкский университет): Языковые биографии жителей Дубенского района Республики Мордовия<br /><strong>Елена Ломшина</strong> (Мордовский государственный университет им. Н. П. Огарёва): Некоторые элементы праздничной культуры мордовского этноса по итогам экспедиций 2013 года</p>
<p class="sus_teksti">II<br /><strong>Иван Рябов</strong> (Мордовский государственный университет им. Н. П. Огарёва): Об исследовании эрзянских диалектов методами лингвистической географии<br /><strong>Jack Rueter</strong> (University of Helsinki): Towards a systematic characterization of dialect variation in the Erzya-speaking world: Isoglosses and their reflexes attested in and around the Dubyonki Raion<br /><strong>Нина Агафонова </strong>(Мордовский государственный университет им. Н. П. Огарёва): Варьирование детерминативных суффиксов в диалектах и говорах эрзянского языка</p>
<p class="sus_teksti">III<br /><strong>Надежда Кабаева </strong>(Мордовский государственный университет им. Н. П. Огарёва): Фонетические особенности говора села Адашево юго-восточного диалекта мокшанского языка<br /><strong>Merja Salo</strong> (University of Helsinki): On the meanings of the suffix <em>‑ńek</em>/<em>‑nek</em> in Erzya: A comitative case or derivational suffix?<br /><strong>Maria Kholodilova</strong> (Institute for Linguistic Studies, Russian Academy of Sciences, St. Petersburg; Higher School of Economics, St. Petersburg): Moksha Non-Verbal Predication<br /><strong>Rigina Ajanki</strong> & <strong>Anna-Maria Kangastus</strong> (University of Helsinki): Subject person indexation in Erzya<br /><strong>Riho Grünthal</strong> (University of Helsinki): Transitivity in Erzya: second language speakers in a grammatical focus<br /><strong>Heini Arjava</strong> (University of Helsinki): Experimenting on spatiality: Elicitation with three-dimensional toys in a field study of Erzya</p>
<p class="sus_teksti">IV<br /><strong>Boglárka Janurik</strong> (University of Szeged): The structural analysis of intrasentential code-switches in bilingual Erzya–Russian spoken discourse<br /><strong>Ksenia Shagal</strong> (University of Helsinki): Contact-induced grammatical phenomena in the Russian of Erzya speakers</p>
<p class="sus_teksti">List of contributors</p>
Edited by Ksenia Shagal with Heini Arjava
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2016
Paperback, PDF
English, Russian
Kuávsui já peeivičuovâ 'Sarastus ja päivänvalo' Inarinsaamen revitalisaatio
<em>Kuávsui já peeivičuovâ. Sarastus ja päivänvalo. Inarinsaamen revitalisaatio.</em> Uralica Helsingiensia 9. 428 p.+ Appendix 13 p. (ISBN 978-952-5667-70-7) 30 €.
Inarinsaame on yksi Suomessa puhuttavista saamen kielistä. Sen perinteinen puhuma-alue sijaitsee nykyisessä Inarin kunnassa. Inarinsaame on pieni vähemmistökieli ja alkuperäiskansan kieli, joka heijastaa puhujasukupolviensa kulttuuria ja maailmankuvaa, historiaa ja tätä päivää. Enemmistön paineessa ja kieliyhteisön elämää mullistaneiden muutosten seurauksena kieli lähes sammui 1900-luvun jälkipuoliskolla. Kävi kuitenkin toisin: 1990-luvulla se alkoi saada lisää puhujia ja käyttöaloja tietoisen revitalisaation eli kielenelvytyksen avulla.<br /><br /> Miten muutaman sadan puhujan inarinsaame elpyi lyhyessä ajassa vakavasti uhanalaisesta kielestä vahvistuvaksi, kehittyväksi ja modernisoituvaksi kieleksi? Millaiset kieliyhteisön sisäiset ja ulkoiset tekijät ovat mahdollistaneet inarinsaamen kielen uuden nousun? Miltä kielen nykytilanne näyttää ja millaisia ongelmia ja avoimia kysymyksiä siihen liittyy? Millaista on opetella aikuisena alusta alkaen omien vanhempiensa kieli? Mikä on kielipesä ja mitä tekevät kielimestarit? Tässä tutkimuksessa tarkastellaan inarinsaamen kielen revitalisaatiota vuosien 1997 ja 2014 välillä.
Annika Pasanen
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2015
Fyysinen nide, PDF
Suomi
Culture, Language and Globalization among the Moldavian Csángós Today
<em>Culture, Language and Globalization among the Moldavian Csángós Today.</em> Uralica Helsingiensia 8. 2015. 232 p. ISBN 978-952-5667-68-4 (paperback), 978-952-5667-81-3 (online). 20 €.
This book examines an enigmatic group of people, the Moldavian Csángós, whose very existence as a group has been debated since the 19th century. The Csángós form a historical minority consisting of Roman Catholics that speak a Hungarian vernacular and live in an overwhelmingly Orthodox region of Moldavia in North-East Romania. Perceptions of and research on the Csángós often depict them as worthy of study due to their archaic culture and language or due to their socio-political and minority rights status as a contested group with perspective to their origins. <br /><br />This volume takes a new look at the Csángós, in the era of globalization, and examines perspectives on traditional culture and bilingualism in light of postmodern and transnational opportunities and challenges. The articles in this volume include new perspectives on qualitative research of minority groups through the presentation of in-depth research on Csángós based on extensive fieldwork and first-hand accounts of contemporary conditions. This text will be of interest to scholars in cultural studies, anthropology and applied linguistics with interests in minority communities.
Magdolna Kovács, Petteri Laihonen & Hanna Snellman
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2015
Paperback, PDF
English
Contacts between the Baltic and Finnic languages
<em>Contacts between the Baltic and Finnic languages. </em>Uralica Helsingiensia 7. 300 p. (ISBN 978-952-5667-67-7) 20 €.
The contacts between the Baltic and Finnic languages have lasted more than two millennia. This book concerns several questions on different contact-induced phenomena in the lexicon, phonology, morphology and syntax of Baltic and Finnic. The contributors are leading researchers in the field.
Santeri Junttila (ed.)
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2015
Paperback, PDF
English
An Official Status for Minority Languages? A Study of State Languages in Russia's Finno-Ugric Republics.
<em>An Official Status for Minority Languages? A Study of State Languages in Russia's Finno-Ugric Republics</em>. Uralica Helsingiensia 6. 145 p. (ISBN 978-952-5667-53-0) 16 €.
This book is part of a dissertation by Konstantin Zamyatin. The dissertation focuses on the phenomenon of granting minority languages official status. The concepts of <i>official language</i> and <i>minority language</i> do not seem to be outright compatible and how they are linked to one another needs specification. Why are some minority languages nominated as official languages? This study explores the formation and configuration of the official status of state languages in the Finno-Ugric republics of the Russian Federation, in order to understand the reasons for their designation and to shed light on the specifics of the official status in the case of minority languages.
<p class="sus_teksti">This is the first comprehensive study in more than two decades that focuses on the formation of language policies in the Finno-Ugric republics. It will be of interest to scholars and students in the fields of Finno-Ugrian and Russian studies, especially to those interested in Russia's language policy as well as its nationalities policy. Moreover, the findings may pique the interest of scholars and students who study ethnicity and nationalism as well as ethnic and national dimensions in political science and law.</p>
<p class="sus_teksti">This contents of this book comprises the introductory part of the dissertation and its findings.</p>
Konstantin Zamyatin
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2014
Paperback, PDF
English
Ethnic and Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities
<em>Ethnic and Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities.</em> Uralica Helsingiensia 5. 406 p. (ISBN 978-952-5667-28-8) 20 €.
<em>Ethnic and Linguistic Context of Identity: Finno-Ugric Minorities</em> focuses on the language and language identity of individual speakers and communities among the Finno-Ugric minorities, living today in a world in which borders can easily be crossed. Social, economic and political changes that have affected language communities also affect the domains in which a given language is used. The Finno-Ugric minorities have different histories, their political and economic circumstances are far from uniform, and they also differ from the majority language groups in many ways. Every language community has its own special characteristics that illustrate the fate of language minorities in more general terms.
<p class="sus_teksti"><strong>Articles<br /></strong></p>
<p class="sus_teksti"><strong>Riho Grünthal</strong> & <strong>Magdolna Kovács</strong>: Introduction.<br /><strong>Johanna Laakso</strong>: Being Finno-Ugrian, Being in the Minority – Reflections on Linguistic and Other Criteria.<br /><strong>Irja Seurujärvi-Kari</strong>: “We Took Our Language Back” – The Formation of a Sámi Identity within the Sámi Movement and the Role of the Sámi Language from the 1960s until 2008.<br /><strong>Elisabeth Scheller</strong>: The Sámi Language Situation in Russia.<br /><strong>Vilmos Tánczos</strong>: The Moldavian Csángós – Questions of Demography and Linguistic Assimilation.<br /><strong>Magdolna Kovács</strong>: Ethnic and linguistic identities of Hungarians and their descendants in Finland.<br /><strong>Boglárka Straszer</strong>: Language and Identity among Hungarians in Sweden.<br /><strong>Raimo Raag</strong>: I’m Estonian – What Is Your Excuse? – Ethnic and Linguistic Aspects of the Identity of Estonians in Sweden.<br /><strong>Kristiina Praakli</strong>: The New Estonian Community in Finland.<br /><strong>Kadri Koreinik</strong>: Language Ideologies and Identity-building in the Public Discourse of South Estonian.<br /><strong>Riho Grünthal</strong>: Population decline and the Erosion of the Veps Language Community.<br /><strong>Larisa Shirobokova</strong>: Ethnic Identity and Udmurt people.<br /><strong>Outi Tánczos</strong>: Identity Construction in an Udmurt Daily Newspaper.<br /><strong>Márta Csepregi</strong> & <strong>Sofia Onina</strong>: Observations of Khanty Identity: the Synya and Surgut Khanty.<br /><strong>Zoltán Nagy</strong>: The Invisible “Ostyaks”: The Khanty people in the Tomsk Oblast.<br /><strong>Sándor Szeverényi</strong> & <strong>Beáta Wagner-Nagy</strong>: Visiting the Nganasans in Ust-Avam.</p>
Riho Grünthal & Magdolna Kovács (eds)
2011
Paperback, PDF
English
Kenttäretkistä tutkimustiedoksi
<em>Kenttäretkistä tutkimustiedoksi. </em>Uralica Helsingiensia 4. 240 p. (ISBN 978-952-5667-19-6) 20 €.
Suomalais-Ugrilaisen Seuran toiminnan perustana ovat olleet erityisesti Venäjän suomalais-ugrilaisten kielten puhuma-alueille 1800-luvun loppupuolelta Suomen itsenäistymiseen asti tehdyt kenttätyö- ja keruuretket. Ketkä aineistoa keräsivät? Miten keruuretkiin varustauduttiin? Joskus tutkijalla oli perhekin mukana; kuinka arjesta selvittiin? Miten paikallinen väestö suhtautui kaukaa Suomesta tulleisiin tutkijoihin? Aineistoa kerättiin myös sotavangeilta; mitä heille tapahtui palautuksen jälkeen? Keruuretkien tauottua oli edessä valtaisa toimitus- ja julkaisemistyö, joka on jatkunut näihin päiviin saakka. Kentän kutsuun on voitu vastata jälleen 1990-luvulta alkaen. Eroaako kenttätöitä tekevän nykytutkijan työ sadan vuoden takaisten uranuurtajien työstä?
<strong>Artikkelit<br /><br />Riho Grünthal</strong>: Matkueita tai yksityisiä tutkijoita: Suomalais-Ugrilaisen Seuran keruuretkien tausta ja tavoitteet.<br /><strong>Merja Salo</strong>: Heikki Paasonen – mittavan aineiston kerääjä ja keräyttäjä sekä jälkipolvien työllistäjä.<br /><strong>Sirkka Saarinen</strong>: Timofei Jevsevjev – marilaisen perinteen tallentaja.<br /><strong>Irene Wichmann</strong>: Yrjö Wichmann – kentällä ja kammiossa.<br /><strong>Vuokko Eiras</strong>: Artturi Kanniston vogulilaisaineistot, niiden käyttö ja merkitys.<br /><strong>Paula Kokkonen</strong>: Jatkosodan komilaiset sotavangit kielenoppaina.<br /><strong>Ildikó Lehtinen</strong>: Kalastuksesta kansanpukuihin – kansatieteilijät kentällä.<br /><strong>Florian Siegl</strong>: How to prepare for fieldwork – a Forest Enets based retrospective
Paula Kokkonen ja Anna Kurvinen (toim.)
2010
Suomi, englanti
Murros – suomalais-ugrilaiset kielet ja kulttuurit globalisaation paineissa
<em>Murros. Suomalais-ugrilaiset kielet ja kulttuurit globalisaation paineissa.</em> Uralica Helsingiensia 3. 199 p. (ISBN 978-952-5667-03-5) 20 €.
Teos käsittelee Venäjän suomalais-ugrilaisten kansojen nykyistä tilannetta sekä kielen että kulttuurin kannalta. Artikkelit valottavat Venäjän väestönkehitystä ja vähemmistökielten asemaa sekä toisaalta perinteisen kulttuurin murrosta Itämeren rannoilta Länsi-Siperiaan. Suomen kieli ja sen kehitykseen liittyvät uhat ovat myös tarkastelun kohteena samoin kuin fennougristiikan nykyasema. Artikkelit pohjautuvat Suomalaisen Tiedeakatemian 100-vuotisjuhlan kunniaksi keväällä 2008 Helsingissä järjestettyyn seminaariin Suomalais-ugrilaiset kielet ja kulttuurit globalisaation paineissa.
<strong>Artikkelit<br /><br /> Seppo Lallukka</strong>: Venäjän valtakunnallinen ja suomalais-ugrilainen väestökriisi<br /><strong>Sirkka Saarinen</strong>: Turvaako kielilaki kielen aseman – suomalais-ugrilaisten kielten uhanalaisuus<br /><strong>Annika Pasanen</strong>: Suomalais-ugrilaiset vähemmistökielet assimilaation ja revitalisaation ristipaineessa<br /><strong>Jorma Luutonen</strong>: Suomen kielen tulevaisuuden problematiikkaa<br /><strong>Johanna Laakso</strong>: Fennougristiikka globalisaation paineessa<br /><strong>Pekka Hakamies</strong>: Suomalais-ugrilaiset monikansallisessa imperiumissa<br /><strong>Anna-Leena Siikala</strong> & <strong>Oleg Uljašev</strong>: Hantien monet maailmat – paikalliskulttuurit globaalistuvassa maailmassa<br /><strong>Ildikó Lehtinen</strong>: Identiteettiä etsimässä<br /><strong>Helena Miettinen</strong>: Inkeriläisyyden kahdet kasvot
Sirkka Saarinen & Eeva Herrala (toim.)
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2008
Fyysinen nide, PDF
Suomi
Folia Hungarica 13 – Unkarilaisten omakuvan juuret. Keski- ja uuden ajan Unkarin historiankirjoituksen tekstejä.
Folia Hungarica 13. Unkarilaisten omakuvan juuret. Keski- ja uuden ajan Unkarin historiankirjoituksen tekstejä. Uralica Helsingiensia 2. 221 p. (ISBN 978-952-5150-99-5) 20 €.
Tekstikokoelma tutustuttaa Unkarin kulttuurista kiinnostuneet suomalaislukijat muutamiin keski- ja uuden ajan historiankirjoituksen tärkeimpiin näytteisiin. Nämä teokset ovat muokanneet merkittävästi oman aikansa unkarilaisten historia- ja omakuvaa. Kokoelmaan sisältyy kuvauksia Unkarin historian murrosvaiheista, sen kunniakkaista hetkistä ja raskaista tappioista. Tekstit kertovat unkarilaisten myyttisistä syntyjuurista, maahantulosta, Unkarin valtion perustaneesta kuningas Tapani Pyhästä, kuningaskunnan kultakautta symboloivasta Matias I:stä, kansallisen hajaannuksen vertauskuvaksi muodostuneista veljessodista, "sankarillisen" kansan taistelusta vieraita valloittajia vastaan ja lopulta keskiaikaisen kuningaskunnan, Euroopan puolustuslinnakkeen romahtamisesta. Julkaisu on Helsingin yliopiston ja Unkarin kulttuuri- ja tiedekeskuksen yhteistyötä.
Gábor Richly (toim.)
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2008
Fyysinen nide, PDF
Suomi
Lähivertailuja 18
<em>Lähivertailuja 18</em>. Uralica Helsingiensia 1. 189 p.(ISBN 978-952-5667-00-4) 20 €.
<em>Lähivertailuja 18</em> jatkaa suomalais-virolaisten kieleen ja kulttuuriin liittyvien julkaisujen perinnettä, ja sen edeltäjät ovat ilmestyneet eri suomalaisten yliopistojen sarjoissa. Tämän kokoelman artikkelit perustuvat valtaosin keväällä 2006 Tvärminnen eläintieteellisellä asemalla järjestetyn suomalais-virolaisen kontrastiiviseminaarin Suomen ja viron kieli kontaktissa esitelmiin. Artikkeleissa tarkastellaan kielellistä ja kulttuurista vuorovaikutusta teatterikritiikin, kulttuuri- ja tutkimushistorian kannalta, kielenoppimisen näkökulmasta ja Suomessa puhutun viron kielen valossa. Lisäksi mukana on puhtaammin viron kieleen liittyviä artikkeleita.<br /><br />Kogumik „Lähivertailuja 18“ jätkab soome-eesti keele ja kultuuri alaste publikatsioonide traditsiooni. Enamik artikleid põhineb 2006. a. kevadel Helsingi ülikooli Tvärminne zooloogiajaamas peetud soome-eesti kontrastiivseminari „Soome ja eesti keel kontaktis“ ettekannetel. Artiklite temaatika hõlmab kultuuri- ja keeleuurimisloolisi kontakte teatrikriitikas, minevikus ja tänapäeval, Soome eestlasi ja nende keele eripära, eesti ja soome keele vastastikust õpetamist, eesti keele eri aspekte.
<strong>Artikkelit – Artiklid<br /><br /></strong><strong>Varja Arola</strong>: Suomalaiset näytelmät virolaiskriitikoiden silmin<br /><strong>Tiit Hennoste</strong>: Sõnakatkestusega algavate lausesisese reformuleerimise tüübid eestikeelses vestluses<br /><strong>Annekatrin Kaivapalu</strong>: Lähtekeele mõju ja produtseerimiskontekst: eesti õpilased soome mitmusevorme käänamas.<br /><strong>Heli Laanekask</strong>: Keskustelu või poleemika: Ahrens ja Wiedemann.<br /><strong>Kersti Lepajõe</strong>: Personaalpronoomenite variandi valikust.<br /><strong>Helena Metslang</strong>: Sihitisesarnased määrused: kui sarnased?<br /><strong>Ellen Niit</strong>: Noore muhulase keelekasutusest<br /><strong>Kristiina Praakli</strong>: Eestlased ja eesti keel Soomes<br /><strong>Hannu Remes</strong>: August Ahlqvist ja viron kieli
Helle Metslang ja Riho Grünthal (toim.)
Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsingin yliopisto
2008
Fyysinen nide
Suomi, viro